Sindi raudtee

Sindi raudtee ja jaamakompleks

Sindi raudtee ajalugu on tihedalt seotud linna arenguga. Juba enne kitsarööpmelise Pärnu-Lelle raudteega ühenduse loomist oli Sindis toimiv siseraudtee, mida kasutati kalevivabriku jaoks turba ja kaupade transportimiseks. 

Vabadussõja lõppedes loodud noores Eesti Vabariigis eraldati Sindi 1921. aastal Taali valla koosseisust ja asula sai alevi õigused. Õige pea hakati ellu viima varasemat plaani raudteeühenduseks Pärnu ja Lelle vahel, et lühendada teekonda Tallinnasse. 1925. aastal alustatud ehitus lõpetati 1928. aastal. Valminud oli 70 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudteelõik koos jaamakomplekside ja sildadega, kusjuures oli 127 meetri pikkune raudbetoonist Sindi raudteesild lõigu pikim.

Sindi esimene raudteesild. Foto kindral Laidoneri muuseumi kogust

Sindi raudteejaama kompleks ehitati tüüpprojekti järgi, sinna kuulusid jaamahoone koos pakihoiuhoone ja kemmergumajakesega, kolm raudteetööliste korterelamut koos abihoonetega, veetorn ning veel mõned väiksemad hooned. Kogu kompleks on peaaegu tervikuna säilinud tänase päevani. 

Sindi raudteejaam 1937. aastal. Foto Eesti Rahva Muuseumi kogust

Raudteeühendus tõi linna uusi elanikke ja andis hoogu asula edasisele arengule. Raudteerööbaste paiknemine on oluliselt mõjutanud ka Sindi linnaplaneeringut. Kui varem oli kogu Sindi asula koondunud vabriku ümber, siis alevi laienedes ja raudtee tulekuga hakati hooneid ehitama ka uueks sõlmpunktiks kujunenud raudteejaama ümber ning raudteest raba poole. Uus aeg nõudis uue kvaliteediga elamispindu ja uusi elamuid kerkis nagu seeni pärast vihma. Peamiselt olid need väikesed, viilkatusega hooned, mis olid ehitatud laenuga soetatud krundile. Enamasti oli majas neli korterit, millest ühes elas majaperemees, teised korterid aga leevendasid nii Sindi elamispindade puudust kui majaomaniku rahapuudust.

Reisirong Sindis u 1965. aastal. Foto BalticRailPics

Sindi raudteejaam suleti 1969. aastal pärast Lelle–Pärnu raudteelõigu laiarööpmeliseks ehitamist ja trassi ümber kujundamist, mistõttu rongid enam Sindist läbi ei sõitnud. Raudteejaam kulub riiklike kultuurimälestiste hulka. Pärast jaama sulgemist tegutses hoones postkontor. 2000ndate aastate esimeses pooles hoone renoveeriti ja alates 2004. aastast tegutseb siin Sindi avatud noortekeskus. Endise jaamahoone välisilme on hästi säilinud ja siseplaneeringus võib siiani näha raudteejaamale iseloomulikke elemente, näiteks on äratuntav endine ootesaal. Endistes raudteetööliste majades tegutsevad praegu Sindi kooli väikeklassid, politsei, hambakliinik ja kirik.

Kitsarööpmeline raudtee võeti pärast kasutamise lõppu üles ja kunagistest raudteetrassidest on tänaseks saanud linnatänavad. Vanu raudteerööpaid võib aga näha kasutuses mujal – näiteks aiapostidena ja keldrite laetaladena.