Tori valla uudised
Sindi kärestik ja roheala heitlikes ilmaoludes
Esimene talv pärast kärestikukeskuse I etapi ja roheala rajamistöid on olnud alale ilmastiku osas parajaks katsumuseks. Jaanuari keskel tekkis Sindi kärestikust allavoolu jääsulg (ummistus), mis kergitas veetaseme kärestiku alumises osas ja kärestiku kõrval roheala juures kõrgeks ning pani muretsema, kas värskelt rajatud haljastus peab heitlikele ilmaoludele vastu.
Kõigepealt veidi taustast, kuidas projekteeriti kogu kärestiku äärne ala ja millega tuli arvestada.
Kärestikukeskuse projekteerimiseks viidi läbi arhitektuurikonkurss, mille jaoks koostati lähteülesanne, kus nähti mh ette projekteerimine vastavalt võimalike suurvee ja jäämineku mõjudele. Selleks koostati vajalikud hüdroloogilised arvutused ja kaasati vastava pädevusega spetsialistid (nt volitatud arhitekt, tase 7; diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 või diplomeeritud teeinsener, tase 7, maastikuarhitekt (disainer), tase 7, diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7).
Projekteerimise käigus valiti veetaseme projektkõrguseks kärestiku lävendis 5,4 meetrit. See on kõrgem kui kevadine 50% esinemistõenäosusega veetase. Projekteerimisel arvestati ka võimalike ummistuste tekkega kärestikust allpool ja ummistuste mõju korral võib 50% tõenäosusega kevadine veetase jõuda projektsest tasemest kõrgemale. Sel juhul võib jää või muu triiviva materjali mõjul tekkida ka kahjustusi. See tähendab, et oli arvestatud, et väga kõrge veetaseme korral jääb osa rajatud haljastust ja infrastruktuuri mõneks ajaks vee alla.
Rohealale taimestikku valides arvestati keskkonda sobituvate pärismaiste taimedega, millest kaldale lähemal asuvad taluvad paremini ka ajutisi üleujutusi. Küll on sügisel istutatud juurdumata taimedele üleujutuse mõju suurem võrreldes juba kasvavate taimedega.
Jääsulg on nüüdseks järele andnud ja vesi pääsenud vabalt liikuma. Kõik istutatud taimed on alles ja jää pole neile nähtavaid kahjustusi jätnud. Kuna veetase muutub heitliku talve tõttu kiiresti, siis jälgime olukorda. Kas asendusistutuste vajadus tekib, selgub kevadel, mil jää on lõplikult sulanud.
Peale paisu lammutamist oli tõenäoliselt üks kõrgemaid veetasemeid Sindis mullu 20. detsembril (2,24 meetrit Oore mõõtmisjaama järgi). Sel päeval avaldati Sindi kärestiku Facebooki lehel postitus koos videoga, kus on näha, et kogu rajatud taristu saab hästi hakkama ka väga kõrge veetasemega.