Tori valla uudised
Balti Biometaan OÜ ja OÜ Selja plaanivad ehitada Selja piirkonda kaasaaegse rohegaasijaama
Ahto Oja
Balti Biometaan OÜ ja OÜ Selja plaanivad ehitada Selja piirkonda kaasaaegse rohegaasijaama. Balti Biometaan OÜ (vt baltibiometaan.ee/et/) on osanik eesti esimeses põllumajanduslikus biometaani tootmisjaamas ja Ahto Oja juhtis seda biojaama Koksveres Viljandimaal alates 2018. aastast. Balti Biometaan OÜ omab seega biometaani tootmise praktilist kogemust Eestis (vt www.biometaan.ee/meedia-meist). Projekti eesmärgiks on toota kohalikust toorainest (biolagunevatest jäätmetest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist) biogaasi, puhastada sellest välja roheline süsihappegaas ning saada lõpptoodanguna biometaani. Välja võetud süsihappegaasi saab omakorda täiendavalt puhastades teha tooteks ja kasutada igal pool, kus praegu kasutatakse fossiilset CO2, nagu tööstuses, kasvuhoonetes, mullijookides. Biometaanis on siis juba üle 97% metaani (ikka üks süsiniku ja neli vesiniku aatomiga molekuli – peaaegu vesinikkütus ju!), selle ühes kuupmeetris on sama palju primaarenergiat, nagu ühes liitris vedelkütuses ehk u 10 kWh (36 MJ).
Ehk biogaas on nagu nafta ja biometaan on nagu nafta töötlemise tulemusena saadud bensiin ja diislikütus. Biometaani, diislikütuse ja bensiiniga saavad sõidukid sõita, ainuke vahe on nende päritolus, nafta ja selle saadused on fossiilkütused. Biometaan on taastuvkütus, sest selle tegemiseks kasutatav rohi kasvab igal suvel uuesti ja Muraka suuruses laudas tekib rohtu söönud loomade sõnnikut iga päev 165 tonni. Biogaasi kääritusjäägi võib kohe põllule panna ega ei pea 1-2 aastat ootama selle komposteerumist. Biogaasi kääritusjääk ei põleta taime juurt, on taimedele hästi omastatav, selles on lõhna tekitavad ühendid ära lagunenud ja umbrohuseemned kaotanud idanevuse. Selliste omadustega kääritusjääk, mis peaaegu ei lõhna, aga väetab nagu sõnnik (vt www.bioon.ee) loobki parema elukeskkonna.
Biogaasi tootmine on hea inimesele, loodusele ja kohalikule majandusele, see tõstab elukvaliteeti.
Biojaama võimaliku asukohana on kaalumisel kolm tootmismaa sihtotstarvega maaüksust:
1) Selja küla, Rakvere mnt 14 (nn biotiikide maa);
2) Selja küla, Hoidlate (nn kuivati ja väetisekuuri maa);
3) Muti küla, Farmi (endise Muti lauda maa).
Selja biojaama lõplik asukoht, täpsemad tingimused, nagu toormete ja toodangu kogused, kasutatud tehnoloogia, asendiplaan jms selguvad projekti edasi arendamise järgmistes etappides.
Biojaam loob piirkonda 3-6 otsest töökohta ja lisaks mõned kaudsed töökohad (toormete kasvatamine, transpordi- ja muud teenused, remondi- ja hooldustööd). Biojaamas toodetud biometaani saab kasutada tulevikus vajadusel kohalikus tööstuses, kaugküttes ja tanklas. Kohapealsetest biolagunevatest jääkidest toodetud biometaan aitab kaasa piirkonna keskkonnasõbralikule mainele, ringmajandusele, sest mis võiks olla ühele kogukonnale parem mainekujundus, kui moto et teeme endale kohalikest jääkidest rohelist autokütust, kodusooja ja saame sellega puhtama keskkonna, parema tervise ja elujõulisema majanduse!
Täpsemat infot projekti kohta saab: Ahto Oja, biogaasijaamade arendaja, tel 508 2990, ahto.oja@monusminek.ee.
Selja biojaama tutvustav avalik koosolek toimub Seljal Rakvere mnt 15 kohviku Kuuvarjutus saalis kolmapäeval, 22. jaanuaril 2025 kell 18. Osalemisest võimalusel teada anda telefonile 514 3377 või meiliaadressile kalev.mitt@torivald.ee (Kalev Mitt, Tori vallavalitsuse taastuvenergeetika projektijuht).