Tori valla uudised

16.04.2024
Tori vald

Hoiatage oma lähedasi levivate pettuste eest

Petukõnede ja kelmuste arv on viimasel ajal hüppeliselt kasvanud. Swedbank palub elanikel hoiatada oma lähedasi ja tuttavaid kahtlaste kõnede, e-kirjade ja sõnumite eest. Ükski pank, mobiilsideoperaator või riigiasutus ei küsi inimestelt telefonikõnes salajasi isikuandmeid ega PIN-koode.

Näiteks veebruaris sai Tallinna elanik kõne end Swedbanki turvatöötajana esitlenud kelmilt, kes väitis, et inimese nimele tahetakse võtta laenu. Seejärel sai ta kõne libapolitseinikult, kes ütles, et politsei on asjaga kursis, kuid olukorra lahendamiseks peab inimene sisestama PIN-koodid. Nii kaotas ohver kokku 15 000 eurot.

Samuti on kurjategijad palunud inimestel võtta pangaautomaadist välja kogu kontol olev raha ning viia see pakiautomaati, väites, et pangatöötaja toimetab selle turvalisemale kontole. On esinenud isegi juhtumeid, kus väidetav pangatöötaja soovib inimesega tänaval kokku saada, et raha üle võtta. Nii ei käitu mitte ükski Eesti pank – ei ettevõtted ega politsei palu inimestel viia raha pakiautomaati või anda seda tänaval üle.

Omniva suurendab oma logistikakeskuses pakkide kontrolli, et tuvastada võimalikud rahasaadetised, mis on nende saatjatelt välja petetud. Samuti kutsub Omniva üles kõiki, eeskätt petturite survel pakiautomaadist oma raha teele pannud inimesi ja nende lähedasi teavitama Omniva klienditeenindust esimesel võimalusel, helistades 661 6616 ja paludes oma pakk peatada.Omniva suurendab oma logistikakeskuses pakkide kontrolli, et tuvastada võimalikud rahasaadetised, mis on nende saatjatelt välja petetud. Samuti kutsub Omniva üles kõiki, eeskätt petturite survel pakiautomaadist oma raha teele pannud inimesi ja nende lähedasi teavitama Omniva klienditeenindust esimesel võimalusel, helistades 661 6616 ja paludes oma pakk peatada.

Swedbank soovitab kahtlased telefonikõned kohe katkestada. Kui kahtlustate, et petturid on püüdnud teid rünnata, teavitage sellest alati politseid numbril 112 ja oma kodupanka.

10 levinumat ohumärki, millest iga inimene teadlik olema

  • Telefonikõne võõralt, kes esitleb end politseiniku või pangatöötajana. Kui keegi esitleb end telefonitsi pangatöötaja või politseinikuna ning küsib pangakaardi andmeid või ligipääsu pangakontole, tuleb kõne kohe lõpetada. Tõeline pangatöötaja ega politsei selliseid andmeid telefonitsi kunagi ei küsi.
  • Arvutiekraani jagamise soov. Kui keegi võõras palub teil jagada oma arvutiekraani või laadida alla mõni teile tundmatu programm, võib see olla katse saada juurdepääs teie seadmele.
  • Ülemäärane kiirustamine. Kui võõras inimene teile internetis või telefonis rõhutab, et otsustada tuleb viivitamatult ja oodata ei saa, muidu juhtub midagi halba või jääte ilma suurepärasest võimalusest, peaksite olema eriti ettevaatlik.
  • Salajase tegevuse soov. Kui teilt palutakse või nõutakse, et mingit tegevust tuleb varjata, näiteks salaoperatsiooni ettekäändel, on see märk, et midagi on valesti.
  • Kahtlased investeerimisvõimalused. Olge valvas, kui leiate ise internetist või keegi võõras pakub meeletult tulusat investeeringut ja suunab teid ehtsa välimusega veebilehele, mis “kinnitab” investeeringu suurt tulusust. Ulmeliselt kõrge tootlusega või riskivabasid investeeringuid ei ole olemas: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see ei olegi tõsi.
  • Kõned välismaalt. Olge tähelepanelikud, kui teile helistatakse ootamatult teile tundmatult või välismaiselt numbrilt. Petturid saavad helistaja numbrit ise määrata, selle eesmärk on reeglina oma tegelikku asukohta varjata.
  • Võõrastega tutvumine internetis. Kui internetis soovib teiega tutvuda võõras inimene, kes alustab innukalt suhtlust ja palub mõne aja möödudes rahalist abi, võib see olla pettus.
  • Kõnesuunamise kahtlus. Kui teile helistab keegi, kes esitleb end pangatöötaja või politseinikuna, kuid kõne ajal soovitakse see suunata teisele asutusele, on põhjust olla kahtlustav.
  • Kahtlased veebiaadressid. Kui keegi saadab teile lingi kullerfirma, panga, maksu- ja tolliameti või muu asutuse lehele, kontrollige alati, et veebilehe aadress oleks sama, mis asutusel tegelikult on. Kui see tundub kahtlane või erineb originaalist, on see tõenäoliselt petuskeem.
  • Ebatavalised lingid ja dokumendid, konarlik eesti keel. Kui teile saadetakse e-kirju või sõnumeid kahtlaste linkide või dokumentidega, mille sisu tundub vigane või kahtlane, tuleb olla valvas. Ettevaatlikuks peaksid muutma ka õigekirjavead tekstides.