Tori valla uudised
Maailmakoristuspäev juhib tähelepanu e-sigareti kahjulikule keskkonnamõjule
Maailmakoristuspäev toimub tänavu seitsmendat korda 20. septembril ning sel aastal esimest korda ÜRO ametliku kalendripäevana. Lisaks koristamisele pööratakse Eestis erilist tähelepanu elektroonilise sigareti ehk veibi kahjulikule keskkonnamõjule.
Mullu võttis kodanikualgatusest osa ligi 56 tuhat eestlast ja 19 miljonit inimest üle ilma. „Oleme kaasanud inimesi lasteaiast ülikoolini, ettevõtteid ja kogukondi. Maailmakoristuspäev on eelkõige ennetustöö,” märgib Eesti Maailmakoristuse eestvedaja Elike Saviorg. Eesti kõige aktiivsem koristaja on õpilane – suisa 92% Eesti koristajatest olid mullu lapsed ja noored.
Viimastel aastatel on üha kasvanud ühekordsete elektrooniliste sigarettide kahjulik mõju. „Ühekordne e-sigaret on Eestis praegu väga suur probleem. Algselt suitsetamisest loobumise lihtsustamise egiidi all müüdud toode on leidnud hulgaliselt tarbijaid ka inimeste hulgas, kes varem tubakatooteid ei tarvitanud. Eriti suur on tarbijaskond noorte naiste ning laste hulgas,“ tõdeb Saviorg.
Tervisearengu instituudi 2021. aasta uuringu järgi oli Eesti noorte hulgas vaieldamatult kõige populaarsem tubakatoode e-sigaret. Uuringust selgus, et viimase nelja nädala jooksul oli seda tarvitanud 30% 14-15-aastastest ning 48% 16-18-aastastest õpilastest. Praeguse populaarsuse juures on veipijate hulk ilmselt kasvutrendis.
„Lisaks tervisekahjule on ühekordne elektrooniline sigaret ka jäätmena ütlemata probleemne. Oma tugeva kesta tõttu laguneb veip looduses küll aeglaselt ning tihti jõutakse see enne ära koristada, kui liitiumioonaku kurja tegema hakkab, ent leostuda võivate ainete hulk on muljetavaldav ning mürgine,“ selgitab Eesti Maailmakoristuse eestvedaja. Ta lisab, et taaskasutuse vaates on toote käitlemine töömahukas, sest ühekordne veip ei ole avatav, küll aga on liitiumioonakus kasutatavad materjalid väärtuslikud: „Ametlikult müüdavast kogusest suudetakse kokku korjata vaid umbes viis protsenti! Seda vähese teadlikkuse, kuid kindlasti ka keerulise tagastusprotsessi tõttu.“
Kasutatud veipe võetakse vastu jäätmejaamas, väikeelektroonika kogumispunktides ning neid müüvates kauplustes. „Kuna aga tarbija jaoks lihtsat kogumise viisi ei ole, lõpetab 95% veipidest prügikastis või looduses. Lisaks tarbimisest loobumisele aitaks probleemi ulatust kindlasti vähendada ühekordse toote vältimine ning selle väljavahetamine korduvalt kasutatava toote vastu,“ nendib Saviorg. Ta lisab, et kasutatud ühekordsed e-sigaretid tuleb utiliseerida kas lähimasse vastuvõtupunkti või selle puudumisel viia need toidupoe või mõne muu kaupluse patareide kasti, sest ka sealtkaudu jõuab veip õige käitleja juurde.
Teeme elule ruumi
Viimaste aastate koristused on näidanud, et üha enam leitakse loodusest lisaks tavapärastele suitsukonidele ka kasutatud ühekordseid e-sigarette. „Oleme varem rääkinud eri jäätmeliikidest, sellistestki, mis tihti prügiga ei seostu. Näiteks suitsukonidest. Ja kui möödunud aastal pöörasime eriliselt tähelepanu ühekordsetele plastist kalmuküünaldele, mis vedelevad uskumatutes kogustes prügina nii kalmistutel kui surnuaedade servades, siis tänavu püüame jõuda inimesteni, kes tarvitavad ühekordseid e-sigarette,” kirjeldab Eesti Maailmakoristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg.
2024. aasta üleilmse maailmakoristuspäeva peamine sõnum – teeme elule ruumi – rõhutab meie ühiste jõupingutuste tohutut mõju. Koristades oma kodukohta ja ümbrust teeme me ruumi uutele võimalustele ning loome soodsa pinnase loodusele õide puhkemiseks. Samuti muudame me sellega ka kõigi kogukondade elukeskkonna turvalisemaks ja tervislikumaks. Nii looduses kui ka linnakeskkonnas koristades aitame muuta inimeste mõttemaailma ning loome sõna otseses mõttes rohkem ruumi kõigile elusolenditele, et nautida rohealasid ning et elu looduses saaks lokata.
Loome koos puhtama maailma – tule 20. septembril maailmakoristuspäevale! Koristust saab läbi viia nii üksi kui väikese või suurema seltskonnaga, kaasates tegevusse kasvõi terve kogukonna ja sõprusseltsi. Suuremaid avalikke koristusi on kõigil võimalik ka maailmakoristuse kodulehel maailmakoristus.ee registreerida, kutsumaks sekka rohkem huvilisi.
Koristuspäeval võib iga inimene leida endale südamelähedase paiga ja selle prügist puhtaks teha. Igasugune panus on tähtis ja vajalik. Igal aastal on tuhanded eestlased noppinud linnatänavatelt, metsast, randadelt ja mujalt tonnide viisi prahti. Käiste üles käärimine ja koristamine on aga parim viis mõelda korra läbi oma harjumused, valikud ning elustiil.
Samuti ei tohiks ära unustada asjaolu, et kõik veed viivad Läänemerre, mis tähendab, et ka näiteks kõige kaugemas Eesti paigas elava inimese kanalisatsioonivesi jõuab lõpuks merre välja.
2024. aasta maailmakoristuspäeva rannakoristused said alguse juba suvel ning 29. augustil tähistame Läänemere päeva. 20. septembril aga tulevad kümned tuhanded eestlased välja, et kõik koos maailmakoristuspäeval oma kodupaigad puhtaks kraamida. Maailmakoristusele saab registreeruda alates augusti keskpaigast maailmakoristus.ee kodulehel, samuti saab veebilehel registreerida avaliku koristuspaiga või -aktsiooni.
Mida on oluline teada veipide kohta?
- Elektroonilist sigaretti kutsutakse ka e-sigaretiks, e-suitsuks ja veibiks.
- Võimalusel tarbi e-sigaretti vähem. Kui aga tarbid, siis eelista korduvkasutatavat.
- Ära viska e-sigaretti tavalisse prügisse! E-sigaret on väikeelektroonika seade.
- E-sigaret sisaldab lisaks muudele materjalidele liitiumioonakut, mis on oma olemuselt patarei ning sisaldab keskkonnale hulganisti ohtlikke aineid.
- Veibi akut on võimalik võtta taaskasutusse, ent toote käitlusprotsess on ütlemata keeruline, sest sigaret ei ole avatav ning aku seal sees on plahvatusohtlik.
- Elektrooniliste sigarettide kokku kogumisel on probleemiks madal teadlikkus ja tagastamise keerukus.
- Kasutatud veip tuleb viia kas jäätmejaama, tagastada see kaupluse väikeelektroonika kogumiskasti või patareikasti.
- Kuigi tegemist on väikeelektroonika seadmega, siis ka patareikasti pannes jõuab kasutatud toode õige käitlejani.
- Vana e-sigareti peavad vastu võtma kõik väikeelektroonika kogumise kohustusega jaemüüjad.
Abiks koristuse organiseerijale
- Prügi soovitame korjata enda ümbruskonnast. Sobib nii roheala, rand, kalmistu kui ka linnatänav. Vajadusel võta koristuskoha leidmiseks ühendust kohaliku omavalitsusega.
- Väikeprügi kogumiseks soovitame kasutada taaskasutatud kotte (vanad saia- ja leivakotid). Neid on mugav panna avalikesse konteineritesse.
- Prügi ladustamiseks soovitame kasutada avalikke või võimalusel isiklikku prügikonteinerit. Vajadusel küsi nõu kohalikust omavalitsusest.
- Ohutuse tagamiseks soovitame kasutada kindaid, vajadusel helkurvesti.
- Registreeri koristus maailmakoristus.ee kodulehel.
- Küsimuste korral võta ühendust maailmakoristuspäeva tiimiga: info@maailmakoristus.ee.
Eger Karuse
Maailmakoristuspäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht