Tori valla uudised
Mida teha, kui pääsed tuppa ainult kummikutes?
Pilt: Pixabay
Ikka ja jälle kuuleme uppuvatest keldritest ja kruntidest. Enamasti otsitakse probleemi põhjustajat kuskilt kaugelt. Osalt võib selles „süüdistada” kliima soojenemist, sh äkkvihmade ja tormide sagenemist, aga teisalt võib liigvee kogunemist põhjustada inimeste endi poolt tehtud või tegemata töö.
Looduse vastu ei saa ehk paratamatult voolab vesi madalaima koha suunas, koguneb ja kui äravoolamise kohta ei ole, siis võib sellest tekkida püsivalt märg ehk liigniiske ala. Liigvee probleem sõltub palju pinnase geoloogiast, näiteks liivane pinnas imab vee kiiresti, savi aga vett vastu ei võta. Seega kohtades, kus vee pinnasesse imbumise võime on madal, võib vee kogunedes tekkida liigniiske ja probleemne ala. Seda ka eriti juhul, kui vee äravoolamiseks dreeni, kraavi vms rajatud ei ole.
Vanasti pöörati maja ehitamisel selle asukohale tunduvalt rohkem tähelepanu – uuriti põhjalikult maapinda, arvestati vee liikumisega pinnases, teati maksimaalseid uputustasemeid ning valiti ehitamiseks kõrgemad kuivad kohad. Seda kõike seetõttu, et hoonete suurimaks vaenlaseks on niiskus. Tänapäeval on ehitustegevus väga hoogne, mistõttu kerkib uusi eramuid ja elamurajoone kohtadesse, kuhu tegelikult just liigse niiskuse tõttu ei oleks mõistlik ehitada. Liigniiskete alade kuivendamiseks on võimalik rajada kraavid, sademevee kanalisatsioon või kuivendusdrenaaž. Mõnikord jäetakse need tegemata, tuues põhjuseks näiteks ruumi puuduse või lahenduse kalli hinna. Lisaks on populaarne hoovialade katmine vett mitteläbilaskvate katenditega (nt asfalt), mis samuti suurendab tulevikus probleemi tekke võimalust.
Üha tihedamini kuuleme ka juhtumitest, mil kraav on olemas, aga asub võõral (nt naabri) kinnistul, kes kraavi vajalikkust ei mõista ning ajab selle kinni, millega tekitab veeuputuse naaberkinnistutele, tänavamaale jne. Kui kuivendamiseks vajalikud süsteemid on olemas, siis tuleb neid ka korras hoida! Kui kraavid on puhastatud ja torustikud hooldatud, siis on äkksadude või kevadise sulaperioodi üleelamine tunduvalt kergem.
Abistamaks liigveega kimpus olevaid vallaelanikke, toimub sel sügisel valla eri piirkondades (Are, Sauga, Tammiste, Tori ja Sindi) loodusteadlikkust tõstva koolitussarja raames looduslähedasi sademeveelahendusi käsitlev koolitus, mille viib läbi maastikuarhitekt Gen Mandre (4people OÜ). Liigse vihmavee ja niiskusega tegelemiseks on palju erinevaid lahendusi, millest enamasti ei teata. Lisaks teooriale püüame koolituse käigus leida lahendusi ka reaalsetele probleemidele, milleks kutsume oma muredest teada andma valla keskkonnanõunikule Kärt Linderile meili teel: kart.linder@torivald.ee. Soovituslik on lisada kirjalikule infole ka pilt/video.
Autor: Kärt Linder, Tori valla keskkonnanõunik