Tori valla uudised
Pesakastide meisterdamine ja paigaldamine on väike, aga loodusteadlik samm
Sel aastal toimuv elurikkuse koolituste sari, mis on pühendatud loodusteadlikkuse tõstmisele, sai avalöögi 2. märtsil Sindi avatud noortekeskuses ja Sauga teenuskeskuses toimunud pesakastide meisterdamise töötoaga. Meisterdamist juhendas ja kasulikku infot jagas ornitoloog Margus Ots Eesti ornitoloogiaühingust.
Elurikka keskkonna säilimine sõltub just meie endi tegudest – igaüks saab loodust kaitsta ja iga hoov võib olla looduskaitseala. Pesakasti paigaldamine on väike, aga ääretult oluline samm, mis aitab kaasa liikide ja nende elupaikade säilimisele.
Töötubades osalenud said teada sellest, kellele ja miks on pesakastid vajalikud, millega peab pesakasti meisterdamisel arvestama, kuhu ja kuidas seda paigutada ning kas ja millal pesakasti puhastada. Töötoas valminud pesakasti sai iga meisterdaja endaga kaasa võtta ja sobivasse kohta paigaldada.
Pesakastide vajalikkus
Tiivulistele pesakastide meisterdamine ja nende paigaldamine on üks lihtsamaid ja levinumaid meetodeid oma aia, aga miks ka mitte kodulähedase pargi või metsatuka elurikkuse hoidmiseks ja suurendamiseks. Näiteks noortes metsades või tugeva inimmõjuga maastikes on pesaks sobivate looduslike õõnsuste arv väike, mistõttu aitab pesakasti paigaldamine igati just traditsiooniliselt puuõõntes pesitsejate liigirikkusele ja asustustihedusele kaasa. Neid liike, keda saame aidata pesakasti tegemisega, on küllaga.
Peamised põhimõtted
Pesakastide tegemisel tuleb kasutada kuiva vähemalt 2 cm paksust lauda, näiteks sobib hästi okaspuu saematerjal. Sobilikud on loomulikult ka erinevad jäägid, kvaliteetset lauda pole mõtet selleks osta. Värskelt saetud laud ei sobi, sest kipub lõhki kuivama. Töötoas jagati igale meisterdajale komplekt: esi- ja tagakülg, nende vahed, põhi ja katus. Pesakasti naeltega kokku löömiseks on vajalik vaadata laua aastaringe, mille järgi kindlaks teha, kas tegemist on välis- või siseküljega. Samuti on vajalik jälgida laua loomulikku kumerust.
Erinevatel lindudel on eri suurusega pesakastid. Universaalsed mõõdud: pesakasti kõrgus vähemalt 30 cm, ava 3-3,5 cm, põhja sisemõõt 10×10 cm. Sellises mõõdus pesakast sobib paljudele, näiteks rasvatihasele, põldvarblasele, puukoristajale, must-kärbsenäpile. Rasvatihane on neist usinaim, kuna asustab enamiku pesakaste – kui teised linnud tulevad, on tema juba pesakasti hõivanud. Kui on soov kuldnoka pesakasti meisterdada, siis peavad olema mõõdud suuremad: pesakasti kõrgus vähemalt 35 cm, ava 5 cm, põhja sisemõõt 15×15 cm. Suure avaga pesakasti väikesed linnud ei lähe, sest röövlinnud pääsevad neile ligi.
Pesakasti valmistamisel on soovituslik panna põhi seinte vahele, sest niiviisi on tulemus parem – põhi püsib kindlamalt, vesi ei pääse seda mädandama ja lindudel on meeldivam ning kuivem pesitseda.
Kindlasti on kõik näinud pesakaste, millel on ava all iste- ehk nn laulupulk. Näiteks kuldnokale võib see meeldida, aga väiksematele lindudele ei ole pulka üldse vaja. Pulk on kasulik hoopis pesarüüstajatele, näiteks kassile või nugisele, kes pulgale toetudes pesale paremini ligi pääsevad.
Asukoha valik
Pesakastide paigaldamisega ei tohi üle pingutada. Kui väikesel alal, näiteks eramu hoovis on palju pesakaste, siis ei jagu väikestele lindudele seal toitu, kuna nad käivad toiduotsingutel ainult 50-70 meetri kaugusel. Samuti peab jälgima, kas üle aia asuvatel naabritel on oma hoovi paigaldatud pesakast, ja hindama, kui kaugel see teie omast asub. Näiteks metsas võiksid pesakastid olla üksteisest vähemalt 50 m kaugusel. Pesakasti sobilik kõrgus maapinnast on 2-3 m.
Kuldnokale mõeldud pesakaste võib panna tihedamalt, sest kuldnokad käivad toitu otsimas lausa kilomeetri raadiuses. Ka vanades pargipuudes on palju õõnsusi, mistõttu pesitsevad kuldnokad seal justkui kortermajas. Kuldnokale on sobilik pesakasti kõrgus maapinnast 4-5 m.
Pesakasti võib panna puu või teiba otsa või lüüa hoone külge. Selle paigaldamisel tuleb jälgida, et pesakast ei oleks otsese päikese käes. Soovituslik on paigaldada kast poolvarju.
Pesakasti puhastamine
Linnud enamjaolt oma pesakaste kuigi hoolikalt ei puhasta, vaid toovad vana pesamaterjali peale muudkui uut kraami. Usinaim puhastaja on kuldnokk, aga kui jätta näiteks rasvatihase pesakast puhastamata, siis on kahe aastaga pesakast ääreni pesamaterjali ehk tema puhul sammalt täis. See mure on suurem nende lindude puhul, kes pesitsevad rohkem kui üks kord aastas. Pesakasti puhastamiseks on vajalik, et selle katus või külg oleks avatav. Avatava katuse tegemiseks saab paigaldada hinged või siis katuse siseküljele klots, mis tihedalt seinte vahele mahub.
Soovituslik on pesakast üks kord aastas maha võtta, puhastada ja seisukord üle vaadata. Pesitsusaja lõpus ehk suve lõpus pesa puhtaks teha ei soovita – pesakasti tekib palju parasiite (nt kirbud), kes talvel külmaga hävivad; talvel käivad tihti hiired pesakastis magamas, selleks tassivad nad pesakasti näiteks puulehti täis; kaelushiired võivad pesakasti ka sahvri teha ja sarapuupähkleid täis tassida. Seega on hea aeg pesakasti kontrollimiseks ja puhastamiseks veebruar kuni märtsi esimene pool. Märtsi lõpus hakkavad linnud juba pesitsuspaika otsima.
Kuigi kuldnokad puhastavad oma pesakasti, tasub ka nende pesakastid üle vaadata igal aastal – värbkakud teevad toidutagavarade sahvri puuõõnsusesse või kuldnoka kasti, mistõttu võib sealt leida talve lõpus surnud hiiri ja linde. Kuldnoka kasti võib asustada ka orav.
Rohkem infot pesakastide kohta leiad näiteks Eesti ornitoloogiaühingu kodulehelt www.eoy.ee.
Koos perega pesakastide meisterdamise töötoas osalenud Merilin Aaslaid sõnas, et teadsid oma osalemissoovist kohe, kui pesakastide meisterdamise töötoa üleskutse ilmus. „Keskkond ja loodushoid on juba varemgi meie jaoks olulise tähendusega olnud, aga Tori valla aktiivne tegevus – sealhulgas mullune elurikkuse projekt – on neid teemasid veelgi enam teadvustanud ja päevakorda toonud,“ rääkis Aaslaid. Ta leidis, et pesakastide meisterdamine oli sarnaselt teistele koolitustele põhjalikult ette valmistatud ja spetsialisti poolt läbi viidud: „Töötoas said kõik kevadeootuses lindude pesitsuse hõlbustamiseks käed külge panna. Lisaks jagas Margus Ots Eesti ornitoloogiaühingust hulgaliselt vajalikke teadmisi, mida aialindude eluolu puhul jälgida. Töötoas valmistatud pesakastid seadsime juba paika ja oleme ootusärevad, millal esimesed kevadekuulutajad neid asustama saabuvad.“
Töötubade korraldamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus looduskaitse programmist. Suur tänu ka Sindi avatud noortekeskuse juhatajale Angelikale väga külalislahke vastuvõtu eest ja osaühingule Hansaprint laudu kaitsva papi eest!
Mis on tulemas?
Kui märtsi alguses said tänavuse koolitussarja raames pesakastid meisterdatud, siis aasta jooksul toimub veel mitmeid huvitavaid ja eriilmelisi koolitusi.
Kevadel:
- kodumajapidamises kasutatavad ohtlikud ained inimesele ja loodusele (kodukeemia, kosmeetika);
- bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ehk loodusteadlikkus koduaias;
- võõrliigid.
Sügisel:
- loodust säästev käitumine;
- looduslähedased sademeveelahendused;
- mida peab teadma metsloomadega kokkupuutumisel?
Koolitused toimuvad erinevates valla keskustes (Are, Sauga, Tammiste, Sindi ja Tori), et pakkuda igale koolitusest osavõtjale asukoha- ja ajapaindlikkust.
Lisaks on plaanis kolm matk-koolitust Sindi linna külje all asuvasse Kõrsa rabasse, kus Tartu ülikooli ja Eestimaa looduse fondi eksperdid tutvustavad WaterLANDS projekti (märgalade taastamist) ja räägivad üldiselt looduses liikumisest. Harival matkal osalemiseks organiseeritakse valla erinevatest piirkondadest transport.
Koolituste info lisatakse jooksvalt valla veebilehele elurikas.torivald.ee, kus toimub ka eelregistreerimine. Igale koolitusele tuleb ennast eraldi registreerida! Koolitused on osalejatele tasuta.
Lisainfo valla keskkonnanõunikult: Kärt Linder, e-post kart.linder@torivald.ee, tel 5594 0777.
Koolituste korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus looduskaitse programmist.
Autor: Kärt Linder, Tori valla keskkonnanõunik