Tori valla uudised
Raivo Lumiste: Kriise ei lahendata arvamuste paljususega
Kriise ei lahendata arvamuste paljususega, vaid ühtsete hoiakute, sõna ja teoga
Raivo Lumiste, Pärnu linnavalitsuse elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse koordinaator
Just sellest soovitaksin lähtuda kriisideks valmistudes ja kindlasti siis, kui kriisidele päriselt reageerida tuleb. Ühtsed hoiakud, sõnad ja teod sillutavad teed usaldusele ja koostööle üksikisikute vahel, kogukonnas, asutustes ja organisatsioonides, omavalitsustes ja riigis.
Koostöö ei ole sõnakõlks, see on meie võime, mille arendamisse peab ja saab igaüks panustama, et võimaldada rolliselgus, toimetulek ja tõhus koostegevus. Väiksese rahva ja riigina oleme tugevad vaid siis, kui suudame väärtustada koostööd ja ühiselt tegutseda.
Meie „vastasvõistkond“ mõistab hästi, mida, millal ja kuidas rünnata, lagundada ja õõnestada. Sihtmärk nr 1 on koostöö ning kahetsusväärselt on seda sihtmärki alati lihtsam rünnata kui kaitsta ja arendada.
Koostöö lõhkumine on hübriidrünnakute eesmärk ja seda tehakse igapäevaselt. See on lahinguväli, kus me endalegi teadmata igapäevaselt võitleme. Meie endi informeerimata arvamused või pooltõdede avaldamine avalikuse ees on suurepärane kontekst rünnakute edendamiseks. Võimalused vaenajale, et õigel ajal õiges kontekstis halba teha.
Pärnumaa omavalitsused on otsustanud valmistuda kriisideks koos ja koostöös. Mõistetakse, et ühine, ühtne ja järjepidev tegevus on kriitiliselt vajalik. Tänased Pärnumaa omavalitsuste juhid mõistavad hästi, et kriisivalmiduse saavutamiseks on ühtsed ja motiveeritud sõnumid tähtsad. See on kriisikommunikatsioon, milles meie juhid aktiivselt ja omakasupüüdmatult osalevad. See on nende igapäevane lahinguväli, milles eesmärk üks – kaasata ja kaitsta inimesi.
Pärnumaa omavalitsuste juhid, erinevalt teistest Eesti maakondadest, on jõuliselt alustanud ametikohtade loomisega omavalitsuse kooseisus. Tark otsusus, sest elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkond on väga kiires arengus ja samas on ressursipuudus suur. Vajalik on hoida fookust, keskenduda olulisele ning leida parimad ja kestvaimad lahendused omavalitsustele. Sellise olukorra kirjeldus omab kriisi tunnuseid ning koostöö, mida juhid on otsustanud teha, on ainuõige lahend.
Pärnu linna kriisivalmiduse arendamine on linnapea vastutuses. Tema on kriisis ka kriisijuht. Linnapead toetab ja kriisilahendusi töötab välja linnavalitsus, kriisis kriisistaap. Seega ei ole kriisijuht kunagi üksi, ta toetub meeskonnale ja meeskonna tööle. Elementaarne.
Olgu rõhutatud, et Pärnu linn ja tegelikult ka kõik teised Pärnumaa omavalitsused on kriisikogenud. Aastate jooksul on oldud mitmetest erinevates kriisides ja samas õpitud teistelt. Õpiprotsess on kohustuslik osa tänases omavalitsuses, ainuüksi Pärnu linnavalitsuses on sellel aastal läbinud erinevaid kriisiõppeid üle 80 inimese. Täpselt samuti teevad kõik Pärnumaa omavalitsused.
Näide ulatusliku evakuatsiooni õppest on võrdlemisi äsjane. Alles möödunud kuul harjutasid Saarde vald ja Paikuse osavald eesotsas nende juhtidega ulatusliku evakuatsioonitoetust. Õppel olid konkreetsed eesmärgid ja osaeesmärgid, sealhulgas see, kuidas planeerida ja koordineerida toetust ning võimaldada omavalitsuse allasutuste töötajatele ja teenistujatele ulatusliku evakuatsiooni alast koolitust.
Ülitubli jõupingutus ja suur tänu kõigile Teile! Jätkame samas vaimus ja oleme eeskujuks teistele. Selle õppuse tulemusena saame Pärnu ja Saarde inimestele taaskord kinnitada, et oleme paremini valmis kui kunagi varem.
Jutt ei oleks terviklik, kui ei mainiks omavalitsuste partnereid ja elluviidavat koostööd. Meie Päästeamet, Naiskodukaitse ja Punane Rist panustavad omavalitsuste kriisivalmidusse võrdväärselt palju nii kogukondlikul kui asutuse tasemel.
Me arutleme, juhtub ka, et vaidleme, kuid alati parima tulemuse saavutamise nimel. Me tegutseme koos selleks, et tegelikus kriisis mõistaksime üksteist poolelt sõnalt ja teolt. Koostöö on jõuline, tulemusele suunatud ja mis kõige olulisem, üksteist mõistev, sõbralik ja toetav. Sama kurssi tahame ühiselt hoida ja levitada seda ka inimesteni.
Lõpetuseks. Elanikkonnakaitse ja kriisvalmidus vajavad kõigi inimeste personaalset puudet. Iga kett on täpselt nii tugev kui selle nõrgim lüli. Elanikkonnakaitse kõige esimene kaitsekiht on inimene. Just nii räägib meile elanikkonnakaitse kontseptsioon ja just sinna on täna omavalitsuste jõupingutused suunatud.