Tori valla uudised
Tori valla ettevõtjate ümarlaud meelitas kohale rekordarv huvilisi
Neljapäeval, 7. märtsil toimus Tori valla ettevõtjate ümarlaud, mis on suurem kohtumine valla ettevõtjatele. Tori vallavalitsuse arendusnõuniku Kaire Ilusa sõnul külastatakse iga kord mõnd valla ettevõtet ja toimub seminar ettevõtjale aktuaalsetel teemadel. Oluline osa on ka arutelul, kus osalistel on võimalik anda vallavalitsusele tagasisidet ning sisendit arengute ja arenduste osas.
Päev algas kahe kohaliku ettevõtte külastusega. Skandinaavia turule täispuit- ja alumiiniumprofiilaknaid ja -uksi tootva osaühingu JABS Jõesuu tegevjuht Reymo Kreuz ning tehnika- ja kvaliteedijuht Kaupo Reinsalu tutvustasid ettevõtte tegevust ja viisid külastajad tootmispoolele ekskursioonile. Ettevõte alustas Eestis tegutsemist 2001. aastal, mil oli tööl vaid 20 inimest. Nüüdseks on firma laienenud 9000-ruutmeetrisele tootmispinnale, tehases valmib päevas keskmiselt 300 ust ja akent. Aastaringse tootmisega pakutakse püsivat töökohta enam kui 150 inimesele, töö käib kahes vahetuses. Kaks aastat tagasi tehti kolme miljoni eurone investeering tehnoloogiasse, millega automatiseeriti suur osa tootmisprotsessist.
Teine tuur viis külastajad Tori siidritallu, mille peremees Karmo Haas tutvustas pereettevõtte telgitaguseid. 2014. aastal asutatud ettevõtte õunaistandiku suurus on tänaseks ligemale kümme hektarit ja seda laiendatakse veelgi. Pererahvas on kõikide oma toodete sünni juures alates õunapuude paljundamisest ja pookimisest kuni toote valmimiseni ja villimiseni.
Kui esiti pidi päev jätkuma ümarlaua ettekannetega Tori siidritalus, siis osalejate rohkuse tõttu tuli seminar korraldada Tori rahvamajas. Seminari teemad valiti ettevõtjatelt kogutud tagasiside põhjal.
Kiire interneti jõudmisest maapiirkonnas ettevõtjani rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling. Iling märkis, et riik on alates 2009. aastast viinud ellu mitmeid toetusmeetmeid nii baas- kui juurdepääsuvõrkude toetamiseks kogusummas 144 miljonit eurot. Selle tulemusel on ehitatud 7000 kilomeetrit baasvõrku ning loodud juurdepääsuvõrkudega liitumise võimalus umbes 57 000 aadressile. Pooleli on tööd veel umbes 11 000 aadressi osas. Kokku ootab maapiirkondades püsiühendust veel umbes 120 000 aadressi ning investeeringuvajadus on suurusjärgus 300 miljonit eurot.
Kuna koostamisel on valla uus üldplaneering, andis Tori vallaarhitekt Helle-Triin Hansumäe ülevaate ruumilise arengu põhimõtetest ja sellest, kuidas need mõjutavad ettevõtteid. „Üldplaneeringu koostamine ei tähenda pelgalt ehitusreeglite kehtestamist,” rõhutas Hansumäe. Valla ruumilise arengu põhimõtete järgi on näiteks oluline säilitada ja tugevdada viit suuremat keskust (Sindi, Sauga, Tammiste, Are, Tori) ja soodustada olemasoleva keskkonna kasutust. Tähtis on arvestada ka kergliiklejate vajadustega ning oma tegevustes lähtuda keskkonnasäästlikest lahendustest.
Millised võimalused on kohalikel ettevõtjatel tulevikus saada ilma võrgutasuta elektrit? Tori valla taastuvenergeetika projektijuht Kalev Mitt tõdes, et võimalused on üpris head, kuid selle nimel tuleb ka vaeva näha. Vastavalt elektrituruseadusele on võimalus ehitada otseliin kuni kuue kilomeetri kaugusel paikneva elektripaigaldiseni (näiteks tuulepargi liitumispunktini). Kui elektrit edastatakse ja tarbitakse läbi otseliini, siis võrgutasusid, mis on elektriarvel märkimisväärne komponent, võrguettevõttele tasuma ei pea.
Tori vallavanem Lauri Luur tõdes, et vallal on potentsiaali kujuneda eelistatuimaks elukohaks Pärnumaal. Selle väljakutse elluviimiseks võetakse eesmärgiks kujundada vallaelanike jaoks võimalikult terviklik piirkond. Lähiaastatel on plaanis näiteks Tammiste algkool-kogukonnakeskuse rajamine, Tori põhikooli energiatõhususe tõstmine, Jänesselja ja Sindi lasteaedade targale juhtimisele üleviimine, Sauga keskuse arendus ühes kooliga ning mitmete jalgratta- ja jalgteede väljaehitamine.
Ettevõtjate varasemast tagasisidest on selgunud, et nad ootavad vallalt muu hulgas teede kvaliteedi parandamist, kanalisatsiooni biopuhastite väljaehitamist, abi internetiühenduse viimase miili rajamisel, aga ka nende huvide eest seismist. Vähem oluline ei ole ettevõtjatele valla hea maine ja elukeskkond ning inimeste harimine kodukoha korrashoiul.
Ettekannetele järgnes arutelu, kus ettevõtjatel avanes hea võimalus omavaheliseks suhtluseks ja mõtete vahetamiseks.
Pärnumaa arenduskeskuse turundusjuhi Hando Murumäe sõnutsi on sellised kohtumised valdade ja ettevõtjate vahel vajalikud ning see on hea võimalus silmast-silma erinevatel teemadel arutada ja üksteise tegemisi tagasisidestada. „Piltlikult öeldes on ettevõtlus iga omavalitsuse mootoriks – osalemine sellisel üritusel on igati mõistlik, kui soovitakse kursis olla valla arenguplaanidega ning samas ka ise sõna sekka öelda,” märkis Murumägi. „Lõpuks on muidugi kõige olulisem, et selle tagasisidega ka midagi peale hakatakse. Mulle tundub, et Tori vallas seda ka tehakse.”
Viimase nelja aasta jooksul on Tori vallas toimunud kaks ettevõtjate ümarlauda, neist esimene oli 2020. aastal väiksemas ringis, et saada sisendit ettevõtlusuuringule. Teine sarnane kohtumine oli 2022. aastal koostöös Pärnumaa arenduskeskusega Sindis Plasma Pros. Seejuures on osalejate hulk iga korraga kasvanud – sel aastal osales üritusel umbes poolsada huvilist.
Tänavune ettevõtjate ümarlaud näitas, et Tori valla ettevõtjatel on selliste kohtumiste vastu huvi. Tagasisideküsitlusele vastates on osalejatel võimalus anda ka sisendit järgmise ümarlaua teemadele ja asukohale.
Autor: Kati Saagim, Tori valla kommunikatsiooninõunik